Veel on õues vananaistesuvi ja puud põõsad valdavalt rohelised, kuid õhtud tõmbuvad jahedaks ja päike kuldab loojangul pilvi, mis aeg-ajalt meid siis vihmaga üle kastavad.
Ei tea, kas see on vihje, et peaks kooli tagasi minema, või jagabki Kaubamaja sel aastal ISIC rahvusvahelist õpilaskaarti igale soovijale??? Peab esmaspäeval uurima minema :)
Laupäeval sõudis abieluranda taas üks noor paar.
Vastseliinast ca 6-7km eemal metsade keskel asub omapärane puukirik. Kui ööbimispaiga peremees pakkus, et seal lähedal üks omapärane jumalakoda asub, mida vaatama võiks minna, siis esialgu oli kahtlus küll hinges - on ju Setumaal päris palju väikseid tsässoneid, et kas on mõtet sauna nautimist veel edasi lükata. (Tasus!)
Foto @ UrRa
Räpina - Värska tee ääres, pisut peale Ahjat paeluvad pilku Kärsa kiriku sibulakuplid.
Eile õhtul jõudis Venemaa põlengute suits Tallinnasse ja Pirita teel võis näha päikest kükitamas tänavalaternal ning meri ja taevas said üheks.
Laupäeval nägime Mikitamäe tee peal viita "SETO KUNINGRIIK". Keerasime ka sinnapoole ja sattusime kuningriigi päevade laadamelule - pakuti süüa-juua, mitmesuguseid käsitöid. Laval esinesid setu koorid ja pillimehed, ühel seinal olid setu hõberaha kavandid. Tore üritus oli.
Nüüd on see siis käes ... tänaõhtune Tallinki laev viis poja Rootsi ... tööle.
Nii see algas
pildil blogija, võistluste peakorraldaja Ingrid, segaklassi võitjad võistkonnast PEPK ning üks abikohtunikest
Teise päeva hommikul saime hülgekividel juba seitset-kaheksat looma binokliga vaadata, hülged piidlesid meid ka esimesel süstasõidul, kuid hoidsid distantsi. Hanikatsi rannalt ehmatasime üles vana merikotka, kes siis meie kohal mõnda aega uhkelt taevalaotuses tiirles.
Ujumine, laiu õpperada ja lõunapaus viisid aja nii kaugele, et kella viiesele praamile minekuks tulnuks tõsine pingutus teha ja selle võtsid ette kaks kiirustavat paatkonda (jõudsidki!) Berti turvamisel.
Ülejäänud seltskonnaga järgnesime neile umbes poole tunni pärast. Nagu karta oli on suvine kuivus ja idatuuled Väinamere taseme parasjagu madalaks teinud ja Hiiumaa ja kaevatsi laiu vaheline ala oli kohati nii madal, et paat jäi põhjamudasse kinni. Pildil üritan ma veel kätega edasi tõugata, kuid varsti sumpasin ka mina paadi kõrval.
Umbes kahetunnise sõidu järel, kui viimases otsas saime taas kord suuremate lainetega vastutuules sõuda, olime võidukalt taas Heltermaal ja tore kahepäevane seiklus oli selleks korraks läbi. Mälestustesse jääb tore nädalalõpp ja millalgi tahaks jälle merele minna ...
Laupäeva (22.juuli) varahommikul asusime Tallinnast teele ja sel ajal kui käisin sadama lähedal tumepunast neiuvaipa otsimas, seadis Bert koos teiste grupijuhtidega kajakid ja muu varustuse valmis.
Laidude tüüpiline maastik - kadastik Kaevatsi laiul.
Hanikatsi laiul taastasid talgulised puisniitu - niitsid võsa ja rohtu, meie reisiseltskond aga käis salumetsas rootsi kuninga hauda vaatamas. Kaitsealuse salumetsa piiril üllatas meid ülal nähtav viit.
Päikeseloojang Kõrgelaiul
Hiiumaal, Heltermaa sadama lähedal. Sel aastal oli taimi vähem (ilmselt tegi lumevaene talv liiga) ja nad olid ka vähem lopsakad. Nüüdseks hakkab õitseaeg läbi saama, õnnestus näha vaid üksikuid veel õitsevaid taimi.
Sellesuvise põuaga on kuldkollased kukeharja puhmad ära kõrbenud ja järgi on jäänud vaid pruunikad kuivanud rootsud. Kõikjal ootavad taimed päästvat vihma.
Kesklinna, Tartu mnt äärde kerkib üha uusi kõrghooneid, mis teineteise klaaspindadel vastu peegelduvad.
Brüsselis Breydeli tänava ääres (seal asuvad ka mitmed Euroopa komisjoni hooned) ootab oma pääsemist seegi hoone. Seni aga kasvatab puid ja põõsaid ...
Pirita jõe paadisadamas on võimalik laenata ka ühekohalist süsta, millega siis jõele minna. Eelmisel korral kahetsesin, et fotokas (Olympus 750UZ) jäi kaasa võtmata, nüüd siis sai viga parandatud.
Mida kõike küll lennukiaknast näha ei või - see lennuk on oma maise teekonna lõpetanud stardiraja läheduses võpsikus (kas igapäevastele reisijatele hirmutuseks?) Stockholmi Arlanda lennujaamas.
Pärnapuude mesimagus õitelõhn jääb meenutama suvealgust. Eile andis leitsak pisut järgi, kui äikesepilved mööda tormasid, Muugale tõid nad vaid kerged tuulehood, paar sabinat vihma ja ritsikate laulukoori. See tuletas meelde, kui lühike on suvine aeg - tavaliselt seostub ritsikate saagimine ikka sügisõhtutega.
Selliseid toite pakutakse siis Brüsseli ametnikele - kui kohalikest prantsuskeelsetest nimedest mitte midagi ka aru ei saa, siis on võimalik enne vaadata, mis praadi/suppi valida.
Selline valik oli siis seekord hotellis. Ebaharilikult oli "armaada" ahvatluseks laua alla lahti löödud. Et kui kange tahtmine tekib, siis saab käe välja sirutada ja ...
Esmaspäeva õhtul lendasin Brüsselisse Kopenhaageni kaudu. Nagu see ümberistumisega lendude puhul tavaline, tuli tunni jagu aega ringi passida. Juba alustuseks selgus, et meie väljalendu on edasi lükatud (plaanitust küll ainult 5 min edasi, aga siiski). Enne lennuki peale laskmist aga räägiti veel pikalt taani keeles ja tehti lühike kokkuvõte inglise keeleski - meil tuleb veel ca 20 min oodata. Umbses ja palavas ooteruumis ei pannud kellaaegasid tähelegi, kuid kui lõpuks konditsioneeritud lennukisse jõudsime sai pilt tehtud ka lennujaama hoonest (just siis pidanuks lennuk õhku juba tõusma). Kuid jälle saime teada, et probleemid pole veel lahendatud ja oodata tuleb veel 15-20 minutit (pole see Eesti Õhk ainuke, kellel graafikuspüsimisega probleeme). Mootorid lülitati välja ja ühes sellega ka jaheda õhu puhurid, lohutuseks saime klaasi allikavett ...
Pirita tee ääres on alati palju rulluisutajaid olnud, nii noori kui vanemaid.
[BC blogis] sai alguse üks tänuväärne postituste seeria - blogi, millest võib leida pilte hoolimatutest juhtidest. See pilt on tehtud Pirita selveri juures, kus viidatud auto leidis paraja võimaluse olevat nelja auto kohale end sättida.
Vööthuul sõrmkäpa esimesed õied
Muugal elektriliinide all soise võsastiku vahel on üks suurem tiik, mille veeres on mitmed veelinnud omale pesa teinud - luigepaaril oli edukas aasta, ema ümber ukerdab viis väikest karvakera.
Eesti Päevalehes on Peeter Oja arvamusartikkel "Vana mees tahab koju"
Foto @ UrRa
Nüüd on siis mälestusmärgi «Julgetele ja teotahtelistele inimestele» (pühendatud esimesele Eestis hüpanud ja siin ka hukkunud langevarjurile Charles Leroux’le) kõrval Michael Parki mälestuskuup - lihtne nagu rallimees isegi.
Seekordne Kalevi XXXIII suvejooks toimus Maardu lähedal Võerdlas. Siin ootavad kaardid alles teisel päeval startijaid. Võistlejad igatahes kiitsid finišis radasid.
Eks ehitised on ikka ja alati püüdnud kõrgustesse jõuda - Seegi kirik ja Ühispanga hoone
